Põhikiri

VASTASTIKUNE GARANTIIÜHISTU PÕHIKIRI
Kinnitatud asutamislepinguga 22.01.2014

1.ÜLDSÄTTED

1.1. Tulundusühistu ärinimi on Vastastikune Garantiiühistu (edaspidi „ühistu“).

1.2. Ühistu asukoht on Pärnu, Eesti Vabariik.

1.3. Ühistu on oma liikmete huvides tegutsev füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus.

1.4. Ühistu eesmärk on liikmetelt kogutavatest rahalistest vahenditest ja ühistu tuludest garantiikapitali moodustamine, mille arvelt hüvitada liikmete varaga toimunud kahjud vastavalt ühistu põhikirja, eeskirjade ning juhtorganite otsustega sätestatud korrale.

1.5. Ühistu on juriidiline isik, mis juhindub oma majandustegevuses käesolevast põhikirjast, tulundusühistuseadusest ja teistest Eesti Vabariigis kehtivast õigusaktidest.

1.6. Ühistu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.

2. LIIKMED

2.1. Ühistu liikmeks saavad astuda Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed, kes vastavad ühistu põhikirja nõuetele ning soovivad kaasa aidata ühistu eesmärgi saavutamisele.

2.2. Ühistu liikmeks astumiseks esitab liikmekandidaat juhatusele kirjaliku avalduse ning tasub ühistu arvele osamaksu.

2.3. Ühistu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus 1 (ühe) kuu jooksul. Liikme vastuvõtmisest keeldumisel tagastatakse isikule tasutud osamaks.

2.4. Ühistust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Objektiivsete takistavate asjaolude puudumisel otsustab juhatus liikme väljaarvamise 1 (ühe) kuu jooksul.

2.5. Ühistu liikme võib ühistust välja arvata juhatuse otsusega, kui:

2.5.1. Liige on esitanud juhatusele vastava avalduse;

2.5.2. Liige on kustutatud Tartu Hoiu-laenuühistu liikmete nimekirjast;

2.5.3.Liige kahjustab oma tegevusega ühistu nime või mainet;

2.5.4. Liige on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva või ühistu organite poolt talle pandud kohustuse;

2.5.5. Liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud garantiitasu ega taotlenud tasumistähtaja pikendamist;

2.5.6. Liige ei ole 5 (viie) aasta jooksul osalenud ühelgi moel ühistu tegevuses.

2.6. Ühistu liikme väljaarvamise otsustab juhatus. Liikmel, kelle väljaarvamise küsimust arutatakse, on õigus osaleda juhatuse koosolekul ja esineda oma seisukohaga antud asjas.

2.7. Liikmelisuse lõppemisel on liikmel õigus juhatuse kehtestatud graafiku alusel tagasi saada tasutud osamaks.

2.8. Liikmelisuse lõppemisel ei ole liikmel õigust tagasi saada liikme garantiikapitali, kuid tal on õigus see loovutada mõnele teisele ühistu liikmele. Nõude loovutamine peab toimuma 3 (kolme) aasta jooksul liikmelisuse lõppemisest, vastasel korral on juhatusel õigus määrata see reservkapitali koosseisu.

2.9. Ühistu liikmetel on muude seaduses ja põhikirjas ettenähtud õiguste kõrval õigus:

2.9.1.osaleda hääleõigusega ühistu üldkoosolekul, sealjuures igal liikmel on üks hääl;

2.9.2.olla valitud ühistu juht- ja kontrollorganite liikmeks tingimusel, et liige vastab ametikohale kehtestatud objektiivsetele nõuetele;

2.9.3. saada ühistu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühistu tegevuse kohta;

2.9.4. saada hüvitist ning muid liikmetele ettenähtud teenuseid ja soodustusi vastavalt garantiikirja, põhikirja ning üldkoosoleku ja juhtorganite sätestatud korrale.

2.10. Ühistu liige on kohustatud:

2.10.1. järgima ühistu põhikirja, häid tavasid ja ühistegevuse põhimõtteid;

2.10.2. osalema ühistu tegevuses ning täitma talle üldkoosoleku või juhatuse otsustega pandud kohustusi;

2.10.3. tasuma määratud tähtajaks garantiitasu. Liikmesuse lõppemisel tuleb garantiitasu tasuda terve aasta eest, mil liikmesus lõppes.

3.VARA JA KOHUSTUSED

3.1. Ühistu vara tekib liikmete osamaksetest, garantiitasudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust ning muudest laekumistest.

3.2. Ühistu omakapital koosneb osa-, garantii- ja reservkapitalist ning jaotamata kasumist/kahjumist.

3.3. Osamaks on liikmeks astumisel liikmekandidaadi poolt tasutav sissemakse, mille minimaalne suurus füüsilisel isikul on 10 (kümme) eurot ning juriidilisel isikul 25 (kakskümmend viis) eurot. Ühistu liige võib osakapitali igal ajal teha täiendavaid sissemakseid.

3.4. Ühistu liige vastutab ühistu kohustuste eest liikmega kokku lepitud garantiilimiidi ulatuses.

3.5. Ühistu garantiikapital on liikmete sissemakstud garantiimaksete summa.

3.6. Garantiitasu koosneb ühistu juhatuse otsusega kehtestatud hinnakirjaga määratud teenustasust ning garantiimaksest.

3.7. Ühistu osakapital on 2 500 kuni 10 000 eurot, mis moodustatakse liikmete osamaksudest.

3.8. Liikmetele dividende ei maksta. Ühistu jaotatav kasum määratakse üldkoosoleku otsusega reservi – või garantiikapitali suurendamiseks. Reservkapitali tuleb suurendada vähemalt senikaua, kuni see on vähemalt sama suur kui osakapital. Kui nimetatud nõue on täidetud, tuleb edaspidi vähemalt 50% aruandeaasta kasumist määrata garantiikapitaliks.

3.9. Kahjum kaetakse eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt, selle mittepiisavuse korral reservkapitalist. Kui eelmiste perioodide jaotamata kasumist ja reservkapitalist ei piisa, kaetakse kahjum üldkoosoleku otsusega garantiikapitali või osakapitali arvelt. Vajadusel otsustab üldkoosolek garantiikapitali või osakapitali suurendamise.

3.10. Ühistu tuludeks on:

3.10.3. garantiitasud;

3.10.4. annetused;

3.10.5. muud tulud.

3.11. Kohustused tekivad ühistu väljastatud garantiikirjadest, käendustest ning muudest võetud kohustustest.

3.12. Väljastatud garantiikirjade ja antud käenduste tähtaegse väljamaksmise tagamiseks peab ühistule olema avatud krediidiliin nende bilansiväliste kohustuste ulatuses, mille väljamaksmiseks pole ühistul reaalseid likviidseid varasid. Muude võõrkohustuste võtmine (laenud, liisingud jms) on ühistule keelatud.

3.13. Ühistu hoiab krediidi – või finantseerimisasutuste nõudmiseni hoiusel piisavalt likviidseid vahendeid jooksvate kohustuste tähtaegseks täitmiseks.

3.14. Garantiikapitalina kogutud rahalised vahendid hoitakse krediidi- või finantseerimisasutuse likviidsetel hoiustel, sealjuures arvestades sellega, et garantiikirja väljamakse nõude korral peavad rahalised vahendid olema ühistule kättesaadavad hiljemalt 7 (seitsme) pangapäeva jooksul.

3.15. Rahaliste vahendite hoidmisel tuleb eelistada ühistegelikke krediidi- ja finantseerimisasutusi.

3.16. Garantiikirja väljamakse kaetakse järgmistest vahenditest allolevas järjekorras:

3.16.3. ühistu likviidsed varad;

3.16.4. ühistule väljastatud krediidiliin.

3.17. Garantiikirja väljamakse arvestatakse maha väljamakset taotlenud liikme garantiikapitalist.

4.LIIKME GARANTIIKAPITAL

4.1. Liikme garantiikapital on liikme isikuga seotud nõue ühistu vastu, mis moodustub liikmelt ühistule tehtud garantiimaksetest, kust on maha arvatud liikmele väljamakstud garantiikirjade väljamaksed.

4.1.3. Liikmel ei ole õigust liikme garantiikapitali ühistust välja võtta.

4.2. Garantiimakse suurus määratakse vastavalt garanteeritava vara liigile ja väärtusele ühistu juhatuse poolt.

4.3. Liikme garantiikapital on ühistu liikmete vahel vabalt loovutatav. Liikme garantiikapitali loovutamisest tuleb teavitada ühistu juhatust, kes teeb liikmete nimekirjas ja garantiikapitali registris vastava muudatuse.

4.4. Kui liikme garantiikapital muutub pärast garantiikirja väljamakse tegemist negatiivseks ning liige ei tee kolme aasta jooksul alates liikme garantiikapitali negatiivseks muutumisest täiendavaid sissemakseid garantiimaksete teel, on ühistu juhatusel õigus liige ühistu liikmeskonnast välja arvata ning määrata liikme osamaks liikme garantiikapitali suurendamiseks. Allesjäänud negatiivne liikme garantiikapital kaetakse reservkapitali arvelt. Kaetud osa arvatakse lootusetuks nõudeks ning kantakse bilansist välja. Kui sellel põhjusel välja arvatud liige võetakse uuesti ühistu liikmeks, võetakse temaga seotud lootusetu nõude summa uuesti bilansis tema garantiikapitali osana üles ning liikmel on kohustus teha selles ulatuses täiendav garantiimakse.

5.ÜLDKOOSOLEK

5.1. Ühistu kõrgeimaks organiks on ühistu üldkoosolek, kus igal ühistu liikmel on üks hääl.

5.2. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

5.2.1.põhikirja muutmine;

5.2.2.eesmärgi muutmine;

5.2.3.juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;

5.2.4.osamaksu suuruse ja selle erisuste määramine liikmete lõikes;

5.2.5.majandusaasta aruande, aasta tegevusaruande ja eelarve kinnitamine;

5.2.6.juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühistu esindaja määramine;

5.2.7.muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

5.3. Ühistu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:

5.3.3. korraliselt majandusaasta aruande kinnitamiseks ja juhatuse ning muude ettenähtud juht- ja kontrollorganite valimiseks;

5.3.4. erakorraliselt juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemal 1/10 ühistu liikmetest või kui seda nõuab revisjonikomisjon;

5.3.5. erakorraliselt muudel juhtudel, kui ühistu huvid seda nõuavad.

5.4. Üldkoosoleku kokku kutsumisest teatatakse igale liikmele vähemalt 14 päeva ette.

5.5. Üldkoosolek on otsusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt üle poole ühistu liikmetest. Kui kokku kutsutud üldkoosolek pole otsustusvõimeline, võib juhatus vastavalt seadusele kokku kutsuda kordusüldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline esindatud liikmete arvule vaatamata.

5.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võtud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ühistu liikmetest ning seadus või põhikiri ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.

5.7. Põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 üldkoosolekul esindatud ja eesmärgi muutmiseks 9/10 üldkoosolekul esindatud liikmete nõusolek.

6.JUHATUS

6.1. Juhatus on 1 kuni 5 liikmeline ühistu alaliselt tegutsev juhtimisorgan.

6.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse 5 aastaks. Juhatuse liige peab olema ühistu liige, liikmestaažiga vähemalt 3 aastat. Kõnealune piirang ei kehti ühistu asutamisel paika pandud ühistu juhatuse koosseisu kohta. Juhatuse liikmel peab olema ühistu juhtimiseks vajalikud kogemused, haridus ja oskused.

6.3. Juhatus esindab ühistut kõigis õigustoimingutes.

6.4. Juhatus on otsusvõimeline, kui juhatuse koosolekule on kutsutud kõik juhatuse liikmed ning juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

6.5. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle poole otsustusvõimelisel koosolekul kohal viibivatest juhatuse liikmetest.

6.6. Juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas:

6.6.1.ühistu igapäevategevuse korraldamine;

6.6.2.juhatuse liikmete seast esimehe ning muude juhatuse ametnike määramine;

6.6.3.ühistu liikmete arvestuse (liikmete nimekirja) pidamine ja garantiitasude ning muude ühistu tegevusega seotud tasude kogumine;

6.6.4.ühistu tegevuskava ja eelarve koostamine;

6.6.5.majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;

6.6.6.ühistu vara haldamine, kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele.

6.7. Juhatuse liige peab olema ühistu liige.

7. REVISJON

7.1. Ühistu tegevust kontrollib 1-3-liikmeline revisjonikomisjon (1 liikme korral revident).

7.2. Revisjonikomisjon kontrollib, kas majandusaasta aruanne vastab raamatupidamisele ja kajastab ühistu majandustegevust ja finantsseisu õigesti ja õiglaselt, samuti ühistu juhtimist, liikmete nimekirja pidamise õigsust, ühistegevuse põhimõtete ja põhikirja järgimist. Revisjonikomisjonil on õigus tutvuda ühistu kõigi dokumentidega. Juhatus peab andma revisjonikomisjonile teavet ühistu tegevuse ja muude andmete kohta. Revisjonikomisjon koostab üks nädal enne majandusaasta aruande kinnitamise üldkoosolekut kirjaliku revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekul ette kandmiseks.

7.3. Revisjonikomisjoni otsused vormistatakse kirjalikult ning nendele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed, lisades vajaduse korral oma eriarvamuse.

7.4. Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku poolt ametisse 3 aastaks.

7.5. Revisjonikomisjoni liikmeks ei või olla ühistu juhatuse liige, raamatupidaja ega audiitor, samuti nendega samaväärset huvi omav isik.

7.6. Revisjonikomisjoni liikmel peab olema majandusalane või juriidiline haridus või vähemalt kolme aastane kogemus majandus- või raamatupidamise revideerimisega seotud ametikohal. Revisjonikomisjon valib komisjoni liikmete hulgast esimehe, kes korraldab revisjonikomisjoni tööd.

7.7. Revisjonikomisjoni liige peab olema ühistu liige.

8. ÜHINEMINE JA LÕPETAMINE

8.1. Ühistu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.

8.2. Ühistu likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku määratud isikud.

8.3. Ühistu likvideerimisel antakse allesjäänud vara üle sarnaseid eesmärke järgivale ühistegelikule ühistule.

9. LÕPPSÄTTED

9.1. Käesolevat põhikirja võib muuta üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenutest.

9.2. Käesoleva põhikirjaga reguleerimata küsimused sätestatakse ühistu eeskirjade, üldkoosoleku või juhtorganite otsustega.